Jootmine verega pärast pa.

Lutipudelist või lutiämbrist jootmine. Selle tagajärjel on aga häiritud ainevahetus kudedes: ainevahetus ei kulge lõpuni, selle vaheproduktid satuvad verre ja võivad hakata organismi mürgistama. Ka valgusintensiivsus võiks tugevam olla. Kui karjas haigestub ketoosi järjepidevalt palju lehmi, tuleb kriitiliselt üle vaadata kinnisperioodi ja laktatsiooni alguse söödaratsioon. Samal ajal on kesknärvisüsteem, hingamiselundite ja silmade limaskestad tugevasti ärritatud. Ta kutsub esile silmade ning hingamisteede limaskestade tugeva ärrituse.

See asjaolu sunnib head piimakarjapidajat oma karjas ketoosi esinemist kontrolli all hoidma.

Käesolevas artiklis käsitletakse kokkuvõtlikult ketoosi olemust, tekke põhjusi, diagnoosimist, ravi ja profülaktikat. Olemus Ketoos on ainevahetushaigus, mida iseloomustab hüpoglükeemia ehk suhkru vähesus veres, hüperketoneemia ehk ketokehade rohkus veres, ketonuuria ehk ketokehade esinemine uriinis ja ketolaktia ehk ketokehade esinemine piimas.

Ketoosi ilmingud võivad väljenduda juba kinnisperioodi lõpul, kuid enamasti avalduvad laktatsiooni esimesel-teisel kuul: pärast poegimist kuni Ketoos võib esineda karjades sporaadiliselt, mispuhul haigestuvad üksikud lehmad, ja endeemiliselt, mille korral haigestuvad paljud lehmad karjast.

haiget õli allosas teismelises

Esimesel juhul tuleb haigestunud loomale tagada õigeaegne ravi. Kui karjas haigestub ketoosi järjepidevalt palju lehmi, tuleb kriitiliselt üle vaadata kinnisperioodi ja laktatsiooni alguse söödaratsioon.

Et ketoos esineb enamasti kõrgetoodanguliste lehmadega karjades, on selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et lehmad ei saa oma geneetilisele tootmispotentsiaalile vastavat kvaliteetset tasakaalustatud sööta. Ketoosil eristatakse kahte vormi: primaarset ehk esmast ja sekundaarset ehk teise haiguse tagajärjel tekkivat.

Põhjus Primaarseketoosi põhjuseks on glükoosi tootmiseks vajalike süsivesikute vähesus. See võib tuleneda nende ebapiisavast sisaldusest ratsioonis või lehma vähesest söömusest laktatsiooni alguses. Jootmine verega pärast pa puudus võib tekkida ka rohkelt vatsas lõhustuvat proteiini sisaldava ratsiooni söötmisel.

Ketoosi põhjustab samuti võihapperikka silo söötmine. Glükoosi suhkru vähesus veres miks pärast tsüstiidi sügelust keharakkudes põhjustab keharasvade intensiivse lagunemise. Glükoosi toodab lehm söötades olevatest süsivesikutest, mida on eri söötades erinevas koguses.

uriini uriinis põletamine

Tiinuse lõpus suunatakse glükoos tavapäraste ainevahetusprotsesside käigus vasika arenguks. Lüpsma tulles vajab lehm kohe glükoosi piimasuhkru laktoosi ja -rasva moodustamiseks.

sagedane urineerimine naistel ilma valuta kuidas ravida

Vajadus glükoosi järele on niivõrd suur, et selle varud veres kahanevad kiiresti hüpoglükeemia. Kui lehma söödaratsioonis ei ole piisavalt vajalikke süsivesikuid glükoosi tootmiseks, siis hakkab maks seda tootma keha varudest, milleks on peamiselt kehas ladestunud rasvad.

Osa ketokehadega saab organism probleemideta hakkama, kuid kui neid tekib liialt palju, siis väljuvad ketokehad uriini ja piimaga. Ühelt poolt rahuldab organism maksa kaasabil vere suhkrutarvet, kuid samas põhjustab see ketoosi ilminguid.

mis on xp tsüstiit

Sekundaarseketoosi põhjuseks on eelnev haigus, milleks võib olla libediku paigalt nihkumine, vatsa atsidoos ülihappesusrasvunud maks, liigne udaraturse, udarapõletik, päramiste peetus, emaka infektsioonid. Diagnoosimine ja ravi Ketoos avaldub kliiniliselt ehk nähtavate haigusilmingutega või subkliiniliselt ehk varjatult.

Kliinilise ketoosi tunnusedon isu vähenemine, aeglustunud vatsatöö, piimatoodangu vähenemine, piima happesuse suurenemine, loomade higistamine rasvavarude kahanemise tõttu, mäletsemise nõrgenemine või puudumine, väljahingatavas õhus on tunda atsetoonilõhna ja piimal atsetoonimaitset, loomad kõhnuvad kiiresti.

Kliinilise ketoosi ravimisel on vaja kiiresti taastada organismi glükoosi tasakaal. Selleks tuleb esmalt süstida veeni kiire toimega, kuid lühiajalise mõjuga glükoosi- või dekstroosilahust, teha hormoon- ja vatsaseedet stimuleeriv ravi.

gastriit ja valu kõhu allosas

Ravi teostab loomaarst ja vajadusel tuleb seda korrata. Järelraviks tuleb lehmale joota propüleenglükooli või glütserooli — ml 1—2 korda päevas 2—5 päeva jooksul.

Täiendavalt aitab B-rühma vitamiinide suukaudne manustamine. Subkliinilise ketoosi määramisekson mitmeid võimalusi. Kinnisperioodi lehmade toitumise hindamine ingl body condition scoring — BCS. Ketokehade määramine uriinist vastavate testribade abil Keto-Test jt.

Ketokehade määramine piimast vastavate testribade abil Ketolac BHB jt. Saadud oskusteavet on hiljem rakendanud sealsed piimakarjakasvatajad.

Sarnast subkliinilise ketoosi diagnoosimise mudelit kasutavad Hollandi piimakarjakasvatajad. Hollandlaste vastavat oskusteavet jagas Eesti piimatootjatega käesoleva, Ketoos on peamiselt laktatsiooni alguses esinev haigus, seepärast on oluline JKK piimaproovi võtmise päev pärast lehma lüpsma tulemist.

Samas, piimaproov võetakse nagunii, ja kui 1.

Jõusööda torutransportöör ja veejuhe on monteeritud lae alla. Sealt juhitakse jõusööt ja vesi sööda- ja joogiautomaatidesse.

Subkliinilise ketoosi avastamisel on soovitatav raviks kohe joota — ml propüleenglükooli või glütserooli 1 kord päevas 1—3 päeva järjest. Täiendavalt soodustab paranemist B-rühma vitamiinide suukaudne manustamine.

Profülaktika Ketoosi profülaktikaks on kõrgetoodangulistele lehmadele kinnisperioodi lõpul ja laktatsiooni alguses tootmisintensiivsusele vastavas koguses vajalike süsivesikute söötmine. Söödas jootmine verega pärast pa olema süsivesikud, mille fermentatsioonil tekib propioonhape, mis on oma olemuselt glükogeenne prekursor. Profülaktikaks on hea 1—2 nädalat enne ja 1—3 kuud pärast poegimist propüleenglükooli või glütserooli jootmine või neid aineid sisaldavate spetsiaalsete söötade vajalikus koguses söötmine.

Ketoos (atsetoneemia)

Hästi toimib ka söögisooda söötmine 50— g päevas. Söötade kiudainet aitab paremini omastada ja seega parandab lehmade söömust spetsiaalse pärmi eluskultuuri lisamine söödaratsioonile.

See asjaolu sunnib head piimakarjapidajat oma karjas ketoosi esinemist kontrolli all hoidma.

Kokkuvõte Ketoos on kulukas piimakarja haigus. Kõik, mida piimakarjapidaja oma karjas ketoosi vältimiseks või avastamiseks ja ravimiseks subkliinilises järgus ette võtab, tasub ennast ära: tervetelt lehmadelt saab rohkem piima, vähenevad ravikulud.