Miks valusalt kirjutada hommikul

Eelnevas lõigus näeme kui osavalt jutustaja lülitab eseme kirjeldamise pealt sündmuse jutustamisele, mis esemega seotud. Riskiks on tema südame murdumine mehe enda ülestunnistuse läbi. Kuid selle loo lõpp peaks välja viima ühte kohta - Kuningas ei esinda kedagi peale iseenda, isegi riiki mitte, rääkimata siis rahvusest või natsioonist. Asjaolu, et ma vormis olin, andis mulle tõenäoliselt rohkem autoriteeti.

Väärt nõuanded unekottidele: kuidas hommikuti maast lahti saada

Sügis Litteraria 8. Eesti kirjandusloo allikmaterjale.

miks valusalt kirjutada hommikul miks tüdruk urineerimise põletamisel

Virgela Ei hakka oma vaimustust varjama - kirjastus Virgela, mille ees või taga seisab ambitsioonikas kirjastaja Aivar Kala, on hakkama saanud vägiteoga, mille sarnast Eestimaal siiani leida pole.

Alustatud on Karl August Hindrey mammutsarja. Esimene köide kavatsetavast kahekümne ühest, kirjaniku viimane romaan «Aovalged aknad» ilmus aasta tagasi, sellele lubati kohe ka lisa. Kui seda siiamaani juhtunud pole, siis mitte hooletusest või hoolimatusest, vaid vastupidi - Hindrey tekstid vajavad kirjandusteaduslikku töötlemist, mis aga nõuab aega ja vaeva.

Hindrey ilmumisega pandi proovile ka eesti lugeja. Kes tahab teada nende lugejate arvu, kes meie kultuuri ülal peavad ja oma niigi napist rahakotist alati raamatu jutumärkideta!

Millegipärast usun, et ettekujutus neist, kelle nimesid tavapäraselt eesti intellektiga seostatakse, saab kõvasti kannatama! Ennemini ostab Hindreyd aga ka eesti kirjanikku üldse õline jota kui parlamendisaadik, just seal - all - on meie juured ja kestmine, üleval - ja keskel - on õhk, limusiinid ja tühjad sõnad. Seda, et kirjastuse kavatsused on tõsised, näitab ka «Iru päevikute» ilmumine.

Ma ei tahaks siinkohal üksikasjadesse - Hindrey tähtsus, loomingu taust jms - takerduda. See võtaks aega ja oleks tõelise kirjanduse tõelisele armastajale tüütu. Tooksin vaid ära kaks päevikust leitud lauset ning punuksin nende ümber oma pesa.

Kaks lauset, Pole valusamat, ei ole ehedamat

Muuseas, asjaolu, et lauseid juhtus olema nimelt kaks, aga mitte kolm mis näib olevat malliks igasuguste tõestadatahtmiste juures pean ma suveräänsuseilminguks, milles süüdi mitte allakirjutanu, vaid KAH.

Niisiis, Esimene, tule! Minu jälestamisnärvid on tuimenenud: võin juba põrandalt pasteeti võtta ja ära süüa. Ja siis kolmanda, neljandagi Oleks lugejale kättesaadav vaid see lause, leiaks ta selle kuskilt Tartu bussijaamast, kus tuul selliseid pabereid tihti üles tõstab ja reisijatele vastu jalgu keerutab, vahel kõrgemalegi, rinna vastu, kust silmadeni vaid õige vähe maad, kui inimene kraakjalgadega vihikulehele pilgu heidab ja näeb, mis sinna on kirjutatud, siis taipab ta silmapilkselt, millega tegu - inimliku tragöödiaga, miks valusalt kirjutada hommikul, mida o n tarvis ise üle elada, et õieti mõista.

Ta taipab, kujutab endale ette, milline võis olla selle lause kirjutanud inimese endine, kannatuseelne elu: jah, muinasjutu kuningas võis vangitornist trellide vahelt paberi selle lausega lendu saata. Kuningas, kellele toit hommikuti voodisse toodi, aadlik, kelle valge naha ning roosade sõrmeküüntega käsi valis vilunult kümnest kahvlist selle ainsa, õige.

Ja see kuningas kirjutab muinasjuttu - iseendast ja päikesest, päevast, Päiväst.

miks valusalt kirjutada hommikul cherry oksad tsüstiidiga

Ning muinasjutt on just sellep ärast muinasjutt, et teisiti ei tohiks ta seda kirjutada - hirm nuhkide ees, armastusemaale hiilinud spioonide ees on suur. Ja kuningas kirjutab, ta hakkab kirjutama hommikul vara, siis kui niiskele kivimüürile langeb valguslaik. Selle, valguse sisse ta kirjutab.

Ja miks valusalt kirjutada hommikul, kui valgust enam pole või kui valgus ennast pilve taha peidab. Kuid selleks, et seda teha, valgusse oma kraakjalgade jäljed jätta, peab ta enne üleval olema, kui ärkab päev, kui Päivä voodist üles tõuseb. Ta pigistab silmad kinni, sest kardab, et jääb pimedaks - valgusest.

  • Väärt nõuanded unekottidele: kuidas hommikuti maast lahti saada - Naistekas
  • Patsient käib kepi najal sellele toetumata Oma jutu järgi saab patsient oma põlvega igapäevaelus hästi läbi Muuhulgas suudab piimapakki edukalt ühest kohast teise liigutada Jalad takistavad veel natuke käimist Proov tuleb uriinist minu lauale Tantsides teatab patsient, et parem õlg läks paigast ära Seostab oma seisundit sellega, et on maganud, hingamisteed teki all Vähemalt 2 päeva on peas kuulnud Saatuse tangot.
  • Tsüstiidi meditsiinist n
  • Valus kõht õige põhja põhjus
  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
  • Katri ajal on kõhu allosas valu
  • Valu vasakus servas kõht niza naiste põhjustab

Aga mõttes miks valusalt kirjutada hommikul ta tema kõrval, aitab teda ehk riidessegi panna, kuid ikka kinniste silmadega, see on kirjutamise käsk, ainult nii, jahedate kätega saab aru kuumusest, ainult nii, kinniste silmadega elust. Või õhtul, kui valgus koju kahaneb.

Silmad ei taha kirjutamist. Päiva jõudis vist praegu koju.

Kuidas kirjutada oma elulugu?

Talle tuleb meelde, kuidas ta kunagi Aafrikas ta oli külmamaa kuningas jõehobusid, palme ja neegreid vaatamas käis, ka siis oli tema pilk klaar püsinud, mitte üleliia innukas, neegrid olid tema jaoks ennekõike inimesed ja alles siis neegrid, palmid puud ja jõehobused üldhobuste täissöönud alaliik. Tegelikult ei tohiks ma nii kirjutada, demonstreerida, missugune võiks olla jutt või romaan, mille aluseks Hindrey elu. Selleks peaks olema targem ja ilmselt ka tagasihoidlikum, vähem bravuursem.

Ja muidugi peaks tundma lektüüri, mida kuningas luges, see oleks vast elust olulisemgi. Kuid selle loo lõpp peaks välja viima ühte kohta - Kuningas ei esinda kedagi peale iseenda, isegi riiki mitte, rääkimata siis rahvusest või natsioonist.

Kuningas valib endale ise keele, räägib ilusti, kui tahab, kui soovib, saadab peesse.

Teema: Hommikul ärgates ja tõustes jalatallad valusad.

Teine, nüüd on sinu kord! Mina vastasin, et «Postimees» on idee ja oma idee juurest lahkuda pole kerge. Hindrey pidas «Postimeest» omaks, see oli tema oma seni, kui polnud toimunud valskust ja valetamist, inimeste haneks tõmbamist. Näen selles lauses üldistust, mida saab üle kanda nii suuremale kui Postimees, näiteks Eesti riigile, kuid miks ka mitte maailmale. Aga ka väiksemale, milleks on iga institutsioon, iga asutus, iga inimene. Ära ole mulle pahane, et ma armukade olen, aga ma ju armastan sind ja ei taha sind kaotada.

Hindrey ainult tõlkis, sellepärast võib seda ka Kolmandana, lõpulausena, ära tuua.

Kuidas kirjutada raamat, mida on võimatu käest panna?

Pole olnud viimased paarkümmend aastat ja ei ole, otsustades pika-pika ooteaja järel ilmunud «Gone Againi» põhjal, õigupoolest praegugi. Ei ole teist võrdväärset, sama järjekindlalt püsimatud, heitumatut ja elujanust naisstaari, ei ole erakordsemat emmet ja praeguseks vingemat vanatädi kui Patti Smith. Rockmuusikas pole; kui, siis vahest tavatuma popi tegijannade või koguni isepäiste avangardlannade hulgast - kellega Smithi puhtmuusikaliselt suurt midagi ei seo - maksab otsida, leidmaks seesuguseid, kellega teda kaudselt punkte kõhuvalu alla tasuks.

Mitchell, Bush, Anderson. Tähendusvälja, «positsiooni», «pikaealisuse» poolest. Patti Smith polnud küll kõige esimene, kangeid naisi, kes omaenda kehtestatud tingimustel suutsid trügida menumuusikaparnassi ülemistele astmetele, teati enne tedagi.

Üksikuid, erandlikke. Kummatigi ei kippunud Patti, kelle tormilist tulekut laiemalt ja valjemalt kuulutas Valides sealt oma iidoleid ja samaaegselt eirates piisavalt paljusid sealpool käibivaid tüüparusaamu.

Temasuguste rollist ja õigustest Efekt oli plahvatuslik. Varasemast kahe sürr-sümbolistliku luuleraamatuga relvastatud poetessi esimene helialbum «Horses» hakkas toimima kui viitsütitatud pommiahel, mille pikkust, laengute arvu ja mõjujõudu ei osanud tõepäraselt ette aimata vist mitte keegi.

Järelkajad kostavad tänaseni. Häälekas enamik kõikidest hilisematest naisrokkijate rünnakrühmadest, rügementidest ja üksikamatsoonidest - seitsmenda kümnendi skandaalsetest pungipiigadest kuni nüüdsete enam ehk vähem alternatiivsete anti-beibedeni, PJ Harvey kaasa arvatud - võlgneb toeka komplekti oma põhiväärtustest ja olemisvõimalustest Smithile. Üldisemalt sellele, et tema toona käigu pealt ja kõhkluseta vääras muist reegleid, mis määrasid rockilaval kuidas, millest ja mida üks tütarlaps tohib või naisterahvas võib.

Ilma et alarmeerunud avalikkus, populaarmuusikalised kutsutud-seatud-kaitstud mehed sealhulgas, söendaks julgejannasid kohemaid peajagu püünest madalamaks teha või lihtsalt tagaukse kaudu kärmesti tänavale tõsta. Hea küsimus. Väga hea küsimus Kui vastata võtan, siis võib juhtuda, et valetan. Sest üha enam tundub, et vaid plaatide toel, olemata kordagi kuulnud-näinud Patti Smithi kontserdil, jääb mõnigi asi kummaliselt mõistetamatuks ja kaunis raskesti seletatavaks.

Just muusikalisest küljest. Einojaa, vähemalt, vähemalt kaks korda läbi kuulata kannatavad kõik kuus Patti Smithi kauamängivat - kulumiskindlamad ja kaalukamad neist on ilmselgelt «Horses», «Dream Of Life» ja tänavune «Gone Again» - kaks viimatist on lausa imetlusväärselt terviklikud rockialbumid, seda teineteisele täiesti vastandlikel viisel - ainult et sellest, missuguse väega temakese muusika, mis kõigi nende aastate vältel pole põhiolemuselt muutunud ning on alati rocki kõlalisi ja vormilisi kaanoneid pigem respekteerinud kui pahempidi kiskunud, on sellegipoolest pööranud päid ja kergitanud jalgu maast lahti mitmel järjestikusel miks valusalt kirjutada hommikul, vaat sellest saan ma tõesti ikka vähem ja miks valusalt kirjutada hommikul aru.

Rohkem imestan. Igatahes toogi versioon, mida on pakkunud sealtmaade teenelised kroonikud, et tädi Patti olnud noorest peast kangesti punk, kangesti vastaline ja väga-väga väge täis, et nimelt tollepärast läks kõik nii nagu läks - no andeks, too pole nüüd kah miski asi jutt! Pärispunkar pole Patti Smith eales olnud. Neid, keda tigedamad pungitajad tahtnuks parema meelega nõelu täis torkida ja põhjatusse kloaaki määnduma heita, Patti tõemeeli austas ja imetles. Sõnas ja helis.

Dylanit, Stonesi, Hendrixit, Presleyt, Van Morrisoni Tõsi muidugi seegi, et mõndagi tema endaga koos alustanud kamraadi hindab ta pea sama kõrgelt. Näiteks Televisiooni eks-kitarristi Tom Verlaine’i, kes käis viivuks abis ka Patti debüütplaadil.

Ning mängib kakskümmend aastat hiljem kaasa mitmes meeldesööbivas loos. Jättes endast maha mitte masendavaid rusu tu si, vaid vaevalise selguse ja hapra rahu.

miks valusalt kirjutada hommikul ravi sagedase urineerimise naistel

Ja juhatades lepliku finaalini. Ei tea, ei tea minusugune noist asjust õieti ju midagi, aga aga ma arvan, et kui siiski paks olemas olema koht, kus kadunud Fred ‘Sonic’ Smith kõike seda kuuleb, siis võib ta olla miks valusalt kirjutada hommikul laste ema üle äraütlemata ilmlõpmata uhke. Artikli algusesse.